Fakafisi Minisita Pa’anga neongo hono tali ‘e he Fakamaau’anga Lahi ‘ene kole fakatatali (stay), tonuhia Minisita Kasitomu mo e Tukuhau Hon. Seventeen Toumo’ua.
Na’e faka’ohovale ‘a e fakahaa ‘e he Palemia ‘o Tonga Lord Fakafanua ‘i he faka‘osinga ‘o e Konifelenisi mo e kau Faiongoongo ‘i he ‘aho Tu’apulelulu, ‘a ‘ene tali ‘a e tohi fakafisi ‘a ‘ene Minisita Pa’anga, Hon. Lata’ifaingata’a Tangimana. Ko e fakafisi ‘eni ‘a Hon. Tangimana mei he tu’utu’uni ‘a e Fakamaau’anga Lahi ‘o Tonga ki he’ene maumau’i ‘a e lao fili Fale Alea pea faka’ilo ‘e hono kaunga kanititeiti Mr. Finau.
Na’e fakahuu ‘a e tohi fakafisi ‘a Tangimana ‘i he Monite 13 ‘o ‘Epeleli ‘o tali ‘e he Palemia ‘o fakatatau ki he konisitutone ‘o Tonga.
‘I he ongoongo ‘a e Tonga Independent ‘i he uike kuo’osi na’e ‘oatu ai ‘a e fakama’ala’ala mei he ‘ofisi ‘o e Sea ‘o e Fale Alea, ki he tu’unga ‘o e Minisita Pa’anga hili ‘a e tu’utu’uni ‘a e Fakamaau’anga Lahi. He na’e lahi ‘a e talanga fekau’aki mo’ene kei fakahoko fatongia kae hiliange kuo halaia ki he maumau’i ‘o e lao fili. Kae fakatatau mo e fakama’ala’ala mei he Kalaki Pule, Mrs Gloria Pole’i, na’e te’eki ke ma’u he Sea ‘o e Fale Alea ha fetu’utaki mei he Fakamaau’anga. He ko e founga ngaue kuopau ke ma’u ha tohi pea toki fakahoko ha tu’utu’uni.
Ka na’e kau pe ‘i he fakama’ala’ala mei he Kalake Pule, ‘oku ne tui ‘e vave pe ha fetu’utaki mei he Fakamaau’anga Lahi pea ko e uike ni pe kuo fakahaa ‘e he Palemia ‘a e fakafisi ‘ene Palemia pea ‘oku ne tali lelei.
Kaekehe na’e toe fakahaa ‘e he Palemia kuo tali ‘e he Fakamaau’anga Lahi ‘a e kole ‘a e Minisita Pa’anga ke fakatatali (stay) ‘a e tu’utu’uni he ‘aho 24 Ma’asi kae fakahuu ‘ene Tangi ki he Fakamaau’anga Tangi ‘o Tonga. Pea ‘i he tu’unga koia na’e mei malava pe ‘a e Fakafofonga ‘o hoko atu ko e Minisita, ka na’ane fakahoko ‘a e fili malie ko’eni ke fakafisi. ‘Oku toe malie ‘a e vakai ki he fo’i nga’unu mo e fale’i ke ne fakafisi ‘oku kau ‘i he fakapotopoto mo’oni, ki he ngeia ‘o e Minisita mo e Kapineti.
‘I he ngaahi keisi tatau kimu’a na’e kei tauhi pe he kau Minisita honau lakanga hiliange ‘enau halaia pea na’e hoko ko e kaveinga ke talanga’i lahi ‘e he kakai ‘o e fonua. Pea na’e iku kenau toki fakafisi ‘i he mahino ‘a e tu’utu’uni ‘a e Fakamaau’anga Tangi. Ka ko e fo’i nga’unu ko’eni ‘a e Palemia mo’ene Minisita Pa’anga ‘oku faka’ohovale ki he tokolahi, ka ‘oku tangane’ia ‘a e tokolahi ko e fo’i nga’unu fakapotopoto ‘o fakatatau ki he anga ‘o e tu’u ‘a e lao.
Na’e ‘osi tuku mai ‘e he Sea ‘o e Fale Alea ki he kau memipa ke fakahoko ‘a e ouau fakahifo ‘o e Minisita ‘o fakatatau ki he fetu’utaki mei he Fakamaau’anga Lahi, ka ko e mahino ‘o e tu’unga ‘o ‘ene fakafisi kuo mohe tolo ai ‘a e ouau fakamaloloo’i (unseated) kae ‘oleva ke aofangatuku ‘a e Fakamaau’anga Tangi. Pea ‘e kei pukepuke ‘e Tangimana ‘ene fakafofonga kakai Niua 17 kae ‘oleva ke mahino ‘a e Fakamaau Tangi.
‘I he taimi tatau kuo tuku mai ‘i he Falaite ‘o e uike ni ‘e he Fakamaau’anga Lahi ‘ene tu’utu’uni ki he hopo ‘a e Minisita Kasitomu mo e Tukuhau pea kuo ‘ikai tali ‘a e faka’ilo na’e fakahoko ‘e Tevita Tukunga ‘o Fua’amotu. Ko e ongoongo fakafiefia ‘eni ki he Palemia he na’e mei ongo lahi ke hoko ua hano fakahalaia’i ‘a ‘ene kau memipa Kapineti. Ka ‘oku te’eki ke mahino pe ‘e toe hoko ‘a Tukunga ki he Fakamaau’anga Tangi pe ‘ikai.
‘Oku tui ‘a e tokolahi ‘oku kaunga lahi ‘a e kau Fakafofonga lao pe loea ki he ola ‘o ha hopo pea ko e ‘uhinga ki he Loea ‘a Toumo’ua ko e Loea ‘iloa ko Clive Edwards Sr. Ko e ta’u 92 ‘eni ‘o Clive pea ko e ta’u lahi ‘ene fakahoko fatongia fakaloea pea ko e lelei taha ia ‘i Tonga ni.
Kaekehe ‘oku tali ‘a e tala tu’utu’uni he hopo ‘a Hon, Semisi Sika mo ‘Uhilamoelangi Fasi ki he ‘aho 4 Novema, ka e fakahoko ‘a e hopo ‘a Hon. Taniela Fusimalohi mo Tevita Lavemaau ‘i he faka’osinga ‘o e mahina ni pea pehee ki he Minisita Fefakatau’aki mo e Leipa Hon. Viliami Latu mo ‘Etuate Lavulavu. Ko e ongo tangata ni ‘oku na tau’aki fakafofonga’i pe ia pea ‘oku tui ‘a e tokolahi ‘e kau ‘eni ha hopo malie.

