Halaia Minisita Pa’anga he kau Niua nofo Tongatapu,tokolahiange kau fili mei tu’a he kau nofo Niua.
Hangee kuo ‘ilo he tokolahi ‘o e kakai ‘o e fonua ‘a e tu’utu’uni ‘a Hon. Justice Garlikc KC ‘i he uike kuo’osi, ke halaia ki hono foaki ‘a e koloa (ika) ke fakalotoa ‘aki ‘a e toko ua nofo Tongatapu ke fili ai.
Ko e toko 842 kotoa na’e fili mei Niua 17, ko e toko 429 ai ‘oku nau nofo ‘itu’a mei Niua mo e tokolahitaha ‘i Tongatapu ko e toko 403. Na’e ikuna ‘e he Minisita Pa’anga ‘aki ‘a e fo’i fili ‘e toko 540. Ko e toko 290 mei ai ‘oku nau nofo he ngaahi vahenga fili kehe pea ko e toko 273 he toko 290 ‘oku nau nofo Tongatapu. Ko’ene tu’u leva koia ‘oku tokolahiange ‘a e kau fili mei tu’a he kau fili ‘oku nofo Niua.
Ka ko e me’a ‘oku mahino mai mei he lele ‘a e hopo, ko e tokoua ko’eni ‘oku ‘ikai kena nofo Niua ka ‘oku na nofo Tongatapu, he kolo ko Ma’ufanga. Ko e taimi pe ‘oku tau talanoa ai ki he fili ‘a Niua ‘oku tau fakakaukau loto atu ki Niua Fo’ou mo Niua Toputapu. Ko e tokolahi taha ‘o e kainga Tonga ‘oku te’eki kenau sio kinautolu ‘i he ongo Niua pea malo mo e tekinolosia kenau sio ai ki he ongomotu ‘enau fanga kui.
Ko e me’a mahu’inga ‘oku fakatokanga’i ‘i he taimi fili Fale Alea, ko e taimi ‘oku lau ai ‘a e fili ‘a e ngaahi vahenga fili mei tahi ‘oku nofo Tongatapu, ‘oku tokolahi ‘aupito mo mahu’inga ‘a e fika ko’eni he ‘oku e fa’a aofangatuku ‘eia ‘a e fili he taimi ‘e ni’ihi. Pea ko e fili ‘o e ta’u ni na’e ‘iai ‘a e vahenga fili mei tahi na’e mei fou he ola tatau hangee ko Ha’api 13 na’e toki ikuna he tokolahi ‘o e kau fili nofo Tongatapu,
Kaekehe fakatatau mo e ngaahi fakamo’oni he hopo, ko e ongo fakamo’oni na’e mo’ua ai ‘a e Kanititeiti Niua 17, ‘oku na nofo Ma’ufanga Tongatapu ka ‘oku ‘ikai ‘ilo koeha ‘a e fuoloa ‘enau hiki fonua mai ki Tonga ni.
‘I he mahina ko Sepitema 2025, na’e ‘alu atu ai ‘a e ongo matu’a he me’alele mo e tokoua ‘o e mali ‘o e Minisita ko ‘Ilaise ki he ‘api ‘o Mele Folau. ‘Oku fakahoko ‘a e lalanga ‘a Mele Folau mo e ongo fefine kehe pe. Na’e hifo atu ‘a ‘Ilaise ‘o fakaava ‘a e puti ‘o e me’alele ‘o fakahifo ‘a e milimila ika, ‘o ‘oange kia Mele mo talaange ko e ‘omai he hoa ‘o e Minisita he ‘oku fili ‘a Lata ke manatu’i he ‘aho fili.
Na’e toe ‘eke pe ‘oku toe ‘iai ha taha ‘oku fili mei Niua pea talaange ko Telesia mo Mahe Tu’ipulotu pea toe to’o mai ‘a e milemila ‘e taha ma’a Telesia. Pea toe ‘eke pe ‘oku nau toe ‘ilo ha kakai kehe pea talaange ‘e Mele ke vakai ‘a e feitu’u Ha’amoko.
Na’e toe a’u ki he ‘aho 11 Novema na’e toe ‘alu ai ‘a e Minisita mo ‘Ilaise ki he ‘api ‘o Telesia, ko e taumu’a ‘enau ‘alu ke fakamanatu ‘a e teu fili he lau uike pe mei ai.
Na’e tali foki he Fakamaau ia ‘a e fakamo’oni ‘a e ongo fefine na’e tufa kiai ‘a e ika, ‘oku falala’anga neongo ‘a e feinga ‘a e fakafofonga lao ‘a e Faka’iloa Tevita ‘Aho ke fakahuhuu atu ha ngaahi tonounou. Ka na’e ‘ikai ke tali ‘e he Fakamaau ia ‘a e fakamo’oni ‘a ‘Ilaise ma’ae Faka’iloa, he na’e lahi ‘a e feliliuaki ‘ene fakamatala ‘o hangee ‘oku ne takihala’i ‘a e Fakamaau’anga pea iku ke ta’efalala’anga.
Ko e taukapo ‘a e Faka’iloa mo’ene fakafofonga, na’e ‘ikai ha’ane ‘ilo ki he tufa pe ko ha’ane fakangofua ‘e taha. Ka ‘i he fakama’opo’opo he Fakamaau ‘a e ngaahi fakamatala na’e mahino hono maumau’i ‘o e kupu’i lao ki he foaki ha koloa ke fakalotoa ha tokotaha fili. Pea tu’utu’uni ai ke halaia ‘a e Faka’iloa pea ‘oatu mo’ene tu’utu’uni ki he Sea ‘o e Fale Alea kuo fakata’e’aonga’i ‘a e fili ‘a Niua 17.

