Ko e fanongonongo ke holo ‘uhila seniti 70 ko e tu’utu’uni fakapotopoto pe ko e kemipeini ki he fili Fale Ale, 49% kau ma’u ‘uhila ‘e lave monuu ai

Kuo tuku mai ‘e he Kautaha ‘Uhila ‘a Tonga ‘enau fanongonongo ki he palani ‘a e Kautaha ke holoki ‘a e totongi ‘uhila ki he seniti ‘e .70 ki he ‘iuniti. Ka na’e ‘osi fakahaa ia ‘e he Minisita ki he Ngaahi Pisinisi ‘a e Pule’anga, ‘i he fakataha mo e kau faiongoongo ‘i he uike ua kuo maliu atu ‘a e fakakaukau ko’eni.

‘Oku ongo lelei ia ki he kau ma’u ‘uhila ke ma’ama’a ‘a e totongi ‘uhila he ko e fo’i kavenga mamafa fakamahina ia ki he kakai tokolahi ‘o e fonua. Fakatatau mo e fakamatala ‘oku ma’u he ongoongo ni ‘oku anga pehe ni ‘a e tokolahi ‘o e kau ma’u ‘uhila mo hono fakapeseti ki he kau ma’u ‘uhila na’e ma’ulalo hifo he 150 kwz ki he mahina Sanuali –Mee 2025.

 

Sanuali

Fepueli

Maasi

‘Epeleli

Mee

Tongatapu

9816

9128

10,426

9513

10,155

Vava’u

1734

2054

1982

2068

1933

Ha’apai

496

584

550

584

583

‘Eua

795

775

800

793

813

12,861               12,541                 13,757               12,958               13,484

Total Customer 26,827              26,780                  26,801                26,859                 26,855

Fakapeseti          48%                   47%                       51%                    48%                      50%

Faka’avalisi ‘uluaki mahina 5           49%

Kaekehe ‘i he taimi tatau ko e ‘ai koia ke holo lahi ki he seniti .70 ko e fu’u mole lahi ia ki he kautaha ‘uhila ‘a Tonga. He ‘oku talanoa ‘a e fakamole ‘i he $20 miliona ki ‘olunga, tukukehe ange ka holo ‘a e lolo fakamamani lahi ki ha tu’unga ma’ama’a ange ke fetongi ‘aki ‘a e mole ko’eni. Pea ko e fehu’i leva pe ‘e tapuni mei fe ‘a e fu’u pa’anga lahi ‘e mole mei he kautaha ‘uhila ‘i he fo’i fakakaukau ke holoki lahi ‘a e totongi ‘uhila. Ko e fehu’i leva ‘e taha, pe ‘oku fakahoko ‘eni ko e fakapotopoto pe ko ha kemipeini ‘a e pule’anga koe’uhi ko e teu fili ‘i Novema. He ‘oku nau tui ‘e fili kinautolu he kakai ke fakahoko ‘enau fokotu’utu’u lelei.

Ka ‘oku mahu’inga ki he kakai ‘o e fonua kenau vakai ki he ngaahi tau fakamamani lahi, kuopau ke toe mamafa ange ‘a e lolo kae ‘ikai ko ha’ane holo. Pea ‘e tapuni leva mei fe kae kei lava ‘a e ‘uhila ‘o fakalele lelei.

‘I he taimi tatau ko e fakakaukau ki he holoki ‘o e ‘uhila ‘o fakafou he tokoni ‘a e pule’anga, na’e kamata pe ia mei he pule’anga ‘o Tu’ivakano ki he kau ma’u ‘uhila ‘oku ‘i lalo ‘i he 100kwz. Na’e hoko mai ki he pule’anga ‘o Hu’akavameiliku na’anau hiki hake ki he 150kwz pea hiki mo’enau tokoni ki he seniti .20. Ka kuo fakahaa he pule’anga ko’eni ‘e holoki ki he seniti .70. Ka a’u kiai ‘oku hoko pea ‘oku ‘iai e tui he ‘ikai ha toe tokoni ‘a e pule’anga ki he kakai he ‘oku kau ia he ma’ama’a ‘o fakahoa ki he ngaahi totongi kimu’a na’e hoko ai longoa’a lahi.

Ko e palopalema foki ‘o e fakakaukau ko’eni, he ‘oku sipela pau mai ko e ngaahi ‘api pe ‘oku ‘i lalo he 150kwz. Ko e ngaahi pisinisi ‘oku mahino ‘oku lahiange ‘enau faka’aonga’i ‘a e ‘uhila ‘o ‘ova he 150kwz pea he ‘ikai tenau lave monuu ai. Ka ‘oku nau totongi ‘uhila he mahina kotoa.

Facebook
Twitter
Email

Related Articles

Leave a Comment