Tonga Independent News

Saturday 11, May 2024

Toki solova pe mei he Fakamaau’anga palopalema Kolisi Tutuku Liahona

Kuo mahino mai ‘eni mei he ngaahi ma’u’anga fakamatala falala’anga kehekehe kuo ma’u he ongoongo ni, ko e palopalema ‘a e Kolisi Tutuku ako ma’olunga Liahona ‘e toki solova pe ia mei he Fakamaau’anga. Ko e hili ia ha fakataha na’e fakahoko na’e ‘i heni ai ‘a e kau taki ‘o e Kolisi Tutuku ‘i Tonga ni, ke fakahoko ha fakalelei ko’euhi ko e hoha’a mei he kau Kolisi Tutuku heku ‘ikai ke ‘ata lelei ai ‘a e Ako’anga pea pehee ki he Siasi.
Ko e ngaahi ngaue ‘a e Kolisi Tutuku ‘oku ‘ikai ha kaunga ia ‘e taha ‘a e siasi kiai, he ko e sino pe ia ‘o e kau Kolisi Tutuku ‘oku nau fokotu’u ke fakahoko ha tokoni ki he fanau ako lolotonga pe ako’anga, ka koe’uhi ko e ako’anga ‘o e Siasi ‘o Sisu Kalaisi ‘o e Kau Ma’oni’oni he ngaahi ‘aho Kimui ni ‘oku ‘otometiki pe ‘a e ha’iha’i ia he fakakaukau ‘a e tokolahi ko e me’a ‘a e siasi.

Kaekehe fakatatau mo e fakamatala ki he fakataha na’e fakahoko mai ki Tonga ni he uike ‘e taha kuo’osi, ‘a ia na’e ‘i heni ai ‘a e Sea ‘o e kau Talekita pe poate ‘o e Kolisi Tutuku, Pita Hopoate pea mo e kau Palesiteni ‘o e ngaahi vahefonua fakataha pea mo e Palesiteni Lahi fakakatoa na’e fili ‘e he AGM ‘o e ta’u kuo’osi ‘Epalahame Taukei’aho pea mo’ene kau poupou, na’e ‘osi ‘a e fakataha na’e ‘ikai pe ke ‘iai ha felotoi pea ‘e a’u ia ki he Fakamaau’anga.
‘Aia ko hono ‘ave ‘e ‘Epalahame ko e Palesiteni Lahi na’e fili, ‘a e Poate ‘oku Sea ai ‘a Pita Hopoate ki he Fakamaau’anga ko hono tu’utu’uni ke fakahifo ia mei he lakanga na’e fili ‘e he AGM ‘o e ta’u kuo’osi, ko e sino ma’olunga taha ia.
Ka ‘i he taimi tatau ‘oku ‘iai pea mo e Poate ia ‘oku memipa ai ‘a e kau Palesiteni Lahi maloloo ‘o hangee ko Pita Hopoate, Semisi Sika, Lord Tu’ilakepa mo e ni’ihi kehe. Pea ‘oku ‘ikai ke ‘ilo koeha ‘a e lau ‘a e konisitutone pe kohai he ongo Sino ko’eni ‘oku ma’olunga taha ‘i he Kolisi Tutuku.
Ko e kei lele ‘a e fakataha fakalelei, kuo tuku mai he Sekelitali ia ‘a e Palesiteni fo’ou Meleseini Folau ha tohi, ko e ‘ikai ke tali ‘a e fokotu’u mei he Poate ki he fokotu’u ke tukuhifo ‘a e Palesiteni, koe’uhi ko e ‘ikai hano lakanga ‘i he Kolisi Tutuku. Pea ‘oku mahino ko e fale’i ia ‘enau fakafofonga lao.
Kuo ‘iai foki mo e ngaahi tohi ia kuo fakahoko ha kakai falala’anga ‘i he ope, ‘o mahino ai na’e ‘ikai pe ke fai ha fakalelei pea kuo ui ai ‘a e tokotaha ni ia ke veteki aa ‘a e kau memipa lolotonga pea fakahoko ha fili fo’ou. Ka ko e fo’i fakakaukau koia ‘oku tali he ni’ihi kae ‘ikai tali he ni’ihi. Pea kuo matuku ai pe ‘a e Poate mo e fa’ahi ‘e taha ‘o ‘ikai lava ‘o solova. Pea ko e feitu’u faka’osi pe ko e Fakamaau’anga.
Fakatatau pea mo e lau ‘a e tokolahi ki he ongoongo ni, na’anau ‘ohovale lahi hono fili ‘o ‘Epalahame ki he lakanga mahu’inga ni, ka ko hono fakakatoa ko e fili ia ‘a e sino ma’olunga taha. Ka na’e hili hono fili ‘o e Palesiteni fo’ou ke ne fetongi ‘a Tu’ilakepa, na’e kamata ngaue atu ia mo’ene komiti. Ka ko e fo’i laka na’e hala ‘ene a’u atu ‘a’ana ki Nu’usila ‘o feinga ke ne fii ‘eia ‘a e kau ma’ulakanga ki he vahenga Nu’usila, ‘aia na’e ‘ikai ke tui tatau ia mo e kau Kolisi Tutuku Nu’usila ‘onau ta’efemahino’aki ai, he na’anau tui kinautolu ko e me’a pe ia ‘anautolu ‘oku ‘ikai ke kau ai ‘a e Palesiteni lahi hono fili ‘o e kau ma’u lakanga ‘o e ngaahi vahefonua muli.

Na’e launga’i ai ‘a e Palesiteni ki he Poate, ‘o tu’utu’uni ke ki’i maloloo fakataimi kae fakahoko ha vakai ki he ngaahi launga, na’e ‘ohake ai mo hono fehu’ia ‘o e tu’unga falala’anga ‘o e Palesiteni ke ne tataki ‘a e Kolisi Tutuku mo e ngaahi me’a kehekehe pe. Ka ko e fehu’i ‘a e kau Kolisi Tutuku tokolahi pe koeha na’e ‘ikai vakai’i ai ‘a e tu’unga falala’anga ‘o e kau memipa kanititeiti Palesiteni pea toki fakahoko ‘a e fili, kae tuku ke ‘osi fili pea toki fakahoko ‘a e ngaahi ngaue koia.
‘Oku piki leva ‘a e Palesiteni fo’ou ki he fili na’e fakahoko ‘e he AGM pea piki leva ‘a e poate ki he konisitutone, ka ko e kotoa ‘eni ‘e toki ‘ohake ‘i he Fakamaau’anga ke ‘ilo kiai ‘a e kau memipa Kolisi Tutuku ki he anga hono fokotu’utu’u mo fakalele ‘o e Kolisi Tutuku heku si’isi’i e fakamatala ‘oku tuku mai, fakataha pe mo e teuteu ‘o e hopo.
Kaekehe, ‘oku lele ‘i matalangi pe ‘a e tokoni ia ‘a e sino ‘e taha ko e Liahona Give Back ko e kau Kolisi Tutuku Liahona pe ‘oku nau fakahoko ‘enautolu ‘enau tokoni ‘i he founga kehe ia pea ‘oku ‘i he tu’unga ma’olunga ‘aupito ‘enau tokoni pea fakahangatonu ki he fanau ako. Ka ‘oku mahino ko’enau lele makehe ko e ‘ikai kenau fiemalie ki he founga ‘a e Kolisi Tutuku Lahi.
Kuo nau foaki ai ‘a e pa’anga fakakatoa ‘e $340,968.39. Ko e $91,306.75 ko e totongi ako ia ki he fanau ako nofoma’u ‘e toko 114 pea mo e $249,661.64 ki he fanau ako ‘alu ‘e 617. ‘Oku ‘ikai ke lau kiai ‘a e ngaahi tokoni ki he fanau sipoti mo ‘akapulu mo e ngaahi tokoni kehekehe ‘aia ‘oku ‘eva pe he laukilu ‘a e tokoni ‘a e GIVE BACK. ‘Oku taki he ngaue ni ‘a Sione Vaisa ko e kolisi tutuku mei he Fungafonua mei ‘Eua pea ‘oku tokolahi hono poupoua koe’uhi ko hono founga fakalele ‘a e lahi ‘a e monu ki he fanau ako.
Kuo loto ‘a e tokolahi taha ‘o e kau memipa kolisi tutuku ke fakahoko ha fakalelei ka ‘oku tau’aki fusi mafaii ‘a e Poate mo e Palesiteni fili fo’ou pea kuo ui ai ‘a e kau memipa ke tuku kotoa kinautolu kitu’a pea saupulu fakakonisitutone mo fakataki ‘a e Kolisi Tutuku.
‘Oku kau ‘a e kolisi tutuku Liahona ‘i he kolisi tutuku pa’anga lahi taha he ngaahi kolisi tutuku pea kuo lahi mo e ngaahi talanoa kehekehe ka ko e fakamahamahalo kotoa. Ka ‘oku ngalingali ‘e hoko ‘a e hopo ‘oku teuaki ke ‘ilo ai he kau kolisi tutuku koeha lahi ‘a e pa’anga ‘oku fakahuu he ngaahi pangikee mo e anga hono fakamoleki he ngaahi ta’u kuo maliu atu.