Tonga Independent News

Tuesday 21, May 2024

A’u ki Fale Alea mo e IRB palopalema kau Fakamaau ‘akapulu makatu’unga mei he kau ngaue MIA

Tu’ofiha hono ta’ofi ‘a ‘Eva Mafi ke tuku ‘ene kaunoa he komiti Fakamaau mo e ‘ikai pe lolotonga ‘ene ngaue he va’a sipoti he ‘oku (conflict of interest).

Kuo taa tu’olahi hono toutou ‘ohake he ngaahi ongoongo fekau’aki pea mo e palopalema ‘i he komiti Fakamaau ‘Akapulu ‘Iunioni ‘a Tonga, ka ‘oku ‘alu pe ‘eni ke fakalalahi ange ‘o a’u ki he Fale Alea ‘o Tonga pea pehee ki he sino fakamamani lahi fakavahenga (Oceania) mo fakamamani lahi pule (International Rugby Board).

Pea ‘i he ‘ahoni kuo a’u ‘a e palopalema ki hono ‘ohake ‘i he Fale Alea ‘o Tonga ‘e he Fakafofonga Tongatapu 10 Kapeli Lanumata, ‘a e palopalema na’e hoko ‘i he tau tesi pea mo e Australian A pea pehee ki he ongo tau tesi mo Canada.

Kuo taa tu’olahi hono ‘oatu ‘a e fehu’i ki he MIA ‘o fekau’aki pea mo e palopalema kuo tukuaki’i kiai ‘a ‘Eva Mafi ko e tokotaha ngaue he va’a sipoti, mo e ‘ikai pe ha tali  pea kuo a’u ‘eni ki hono ‘ohake he Fale Alea pea ‘oku mahino ai ‘a e lahi ‘a e palopalema.

Kaekehe fakatatau pea mo e fakatalanoa ‘a e ongoongo ni kia Tokomea ‘Ofahulu ko e Sekelitali ‘a e komiti Fakamaau ‘a Tonga, “ ko e ako na’e ‘i heni ai ‘a e matapule mei he va’a Fakamaau ‘Akapulu ‘a e Oceania na’e fakahoko ‘i he hotele Tano’a he mahia kuo’osi, na’e ‘osi fakamahino ai ‘e he Oceania ko e komiti Fakamaau ‘a Tonga ‘oku Sea ai ‘a ‘Etoni Tonga, ko e sino fakalao ia ‘oku nau fengaue’aki. Pea na’e huu ai pe kitu’a ‘a ‘Eva Mafi mo’ene kau Fakamaau lolotonga ‘a e fakataha ‘i he mahino ‘a e tu’utu’uni mei he Oceania.

Ka ‘i he tau mo e Australian A na’e ha’u ‘a e Komiti mo e kau Fakamaau ke tokoni ki he kau Fakamaau ‘o e ngaahi tesi, kuo tuli mo ta’ofi he kau le’o mo e kau polisi, ‘o fakahaange ko e kau Fakamaau ia ‘a ‘Eva Mafi mei he MIA ‘oku nau fakahoko fatongia. Na’e a’u fakatonutonu ki he kau Fakamaau he tesi na’e vahe’i mei he IRB pea nau tu’utu’uni ko e kau Fakamaau ‘a e Komiti Fakamaau ‘a Tonga ‘oku nau fakahoko e ngaue koia, kae ‘ikai ko ‘Eva Mafi.”

Na’e toe fakamahino ‘e ‘Ofahuku, “ na’e fakalalahi ‘a e ta’efemahino’aki ‘i he ongo tesi mo Kanata pea iku ke ‘ohofi ai he taha ia ‘o e kau Fakamaau he Komiti ‘a e kau Fakamaau ‘a ‘Eva Mafi ko e feta’efemahino’aki pe kohai ‘oku totonu ki he ngaue pea ko e ‘uhinga ia na’e ‘ohake ai ‘a e palopalema he Fale Alea, ko e fakaa’u ‘e he kau le’o (security) ko e kau le’o mei Lapaha ‘onau fakahoko ki honau fakafofonga ‘a e me’a na’e hoko.”

‘I he ngaahi fakamatala falala’anga ‘oku ma’u he nusipepa ni, ko e palopalema he ‘oku poupou’i ‘a ‘Eva Mafi ‘e he Potungaue MIA ‘oku ne ngaue ai pea mo e kau memipa he Poate ‘a e TRU ko e kau Kolomotu’a koe’uhi ko e memipa ia komiti ‘a Kolomotu’a. Pea kuo a’u ki he tu’unga kuo fatu he TRU ia ‘a e konisitutone fo’ou kenau lava pe ‘e kinautolu ‘o fokotu’u ‘enau komiti Fakamaau, Ka na’e ‘ikai tali ia he Oceania kenau fakalele ‘akapulu pea nau to e fakalele komiti Fakamaau. Pea ‘oku tukuaki’i kotoa ‘eni ki he ngaahi nga’unu kotoa holo ‘a ‘Eva Mafi.

Kuo ma’u he ogoongoon ni ‘a e fetohi’aki he CEO ‘a e MIA ‘o fakapapau’i na’e ‘osi fakahoko tu’utu’uni mei he PM ko e palesiteni ‘o e TRU pea mo e Minisita he MIA ke ta’ofi ‘a ‘Eva Mafi mei ha’ane toe kaunga ki he me’a fakaFakamaau ‘akapulu ka ‘oku ‘ikai pe. Pea kuo mavaeua mo Vava’u mo Ha’apai he’ene ‘alu atu he funga ‘o e MIA ‘o fokotu’u komiti fo’ou kae tuku ‘a e ngaahi komiti ai.

Pea kuo teu ke ‘oatu ha tohi launga ‘a e komiti Fakamaau ki he MIA ke ‘ave ‘a e launga’i ‘o Eva Mafi ki he PSC ke fakahoko ha ngaue kiai, he kuo ongo’i ngalivale ‘a e Potungaue hono ‘ohake he Fale Alea ‘a e kaveinga ni.

Ko e fe’auhi fakakalapu mo fakaako kuo ‘ikai toe fakahoko ia he Komiti ‘Akapulu kae fakalele ia he kau Fakamaau ‘a ‘Eva Mafi pea kuotau siomata ki hono tuli’i kinautolu ‘o lele he loto mala’e.

Kuo ‘iai e tukuaki’i mamafa ‘o ‘Eva Mafi ki he me’a fakapa’anga ‘a e Komiti Fakamaau he taimi na’ane palesiteni ai pea ‘e tuku kakato atu ia he ongoongo ni ‘a e ngaahi fakamatala koia ke mea’i he kakai ‘o e fonua ‘a e mo’oni. Pea ko’ene huu pe kitu’a ‘o faka’aonga’i ‘ene ngaue he MIA mo e komiti ‘akapulu ke ne fakatupunga ai ‘a e moveuveu he kau Fakamaau ‘Akapulu.