Tonga Independent News

‘Ikai ha ‘ilo Kapineti ki he palani hiki tukuhau ‘api’uta mei he seniti 80 ki he $800 ‘a e CEO Potungaue Fonua  mo e Savea

‘Oku lolotonga longoa’a lahi ‘a e mitia fakasosiale ‘i he polokalama ‘a e CEO ‘o e Savea mo e Fonua Mr. Taniela Kula, ‘o fekaua’aki mo e palani ‘a e Potungaue ke hiki ‘a e totongi tukuhau ‘o e ngaahi ‘api tukuhau mei he seniti ‘e 80 ki he $800.

Pea ‘oku kau ‘eni ia he fu’u hiki lahi fakavalevale pea ‘ikai ‘ilo pe ko e hu’u mei fe ‘a e fakakaukau ko’eni, kae faka’alinga lelei ‘aki ‘a e ki’i ‘uhinga pauni ma’ama’a.

‘I he ta’u ko’eni ‘e 100 tupu hono fakalele he fale ‘o Tu’i ‘a e fonua pea toki fakahoko ‘a e liliu fakapolitikale ‘o e 2010, na’e te’eki ai tu’otaha tenau ala ke hilifaki ha tukuhau ki he kelekele ‘o e kakai. Ka kuo tu’u hake ‘a e CEO ko’eni ke hiki’i mei he lau seniti ki he pa’anga ‘e $800.

Ka ‘i hono fehu’i ki he ‘eiki Palemia ‘a e kaveinga ni, na’ane ‘ohovale lahi ‘i he fo’i fehu’I ni, he ‘oku te’eki ai ke ne lave’i pea mo’ene Kapineti, ka ‘e sio he vave taha kiai ‘i he uike ni.

Kaekehe ‘i he fakamatala ‘a e CEO pea mo’ene kau ngaue ma’olunga ‘i he’enau polokalama fakauike he letio, na’e fakahaa ai ‘e he CEO ‘ene fakakaukau. Na’ane tui ‘oku totonu ke fakamalohia ‘a e tu’u ‘a e lao, he na’e tufa ‘a e kelekele ke ngaue’i ‘o hangee ko e pau ke too he tokotaha ma’u ‘api kotoa ‘a e fu’u niu ‘e 200. Pea kapau leva ‘oku ‘ikai fakahoko mo ‘ikai ngoue’i pea ‘oku totonu ke fai ha sio ia ki he ngaahi ‘uta pehee.

‘I he’ene fakafuofua ki he fuoloa ‘o e tu’u ‘a e lao ki he totongi tukuhau seniti ‘e 80, ‘oku fakafuofua ia ki he pa’anga ‘e $800 ‘i he lolotonga ni pea ‘oku lotomamahi lahi ‘a e tokolahi he fo’i fakakaukau ko’eni.

Ko e taimi tatau, ko e anga ‘a e vakai ‘a e ongoongo ni ki he polokalama ko’eni, ‘oku fotu mai kuo papau ‘a e loto ‘a e CEO ke fakahoko ‘eni pea ‘e toki liliu pe ‘ene fakakaukau, ha pehee atu ‘a e kakai ‘o e fonua ke tuku ia. ‘I he taimi lahi ‘o e polokalama ‘oku ne lahi ngaue’aki pe ‘a e mata’i fika koia ko e $800.

Na’ane toe taukave’i ‘ene palani ‘aki ‘ene tui ‘oku ‘alu ‘a e taimi pea mamafa ange ‘a e fakamole ki he ngaahi ngaue, ka ‘oku si’isi’i ‘a e pa’anga ‘oku tanaki.

‘Oku kau foki ‘eni he Potungaue ma’olalo taha ‘ene fakahoko fatongia ki he kakai ‘o e fonua, he ‘oku a’u ki he ta’u 10 ‘a e ngaue ki he ngaahi ‘api ‘e ni’ihi pea toki lava, ka ‘oku faktupu ‘ita ‘a e fo’i palani hiki totongi ‘o e tukuhau, lolotonga ‘oku ta’efakafiemalie ‘enau fakahoko fatongia. Ko e taimi tatau, ko hono fakapa’anga ‘o e Potungaue ‘oku vahe atu hono patiseti mei he Pule’anga pea kapau ‘oku si’isi’i pea fakahaa ki he Palemia.

‘Oku tui ‘a e tokolahi, ka hoko ‘a e fakakaukau ko’eni, ‘e mole ai ‘a e ‘uu ‘api tukuhau ‘a e kakai masiva. Pea kohai leva te ne ala atu ia ‘o ma’u? Ko e nofo ‘a e kau ‘Esia mo’enau palani fakapisinisi ko kinautolu tenau kaimelia lahitaha heni. Kuo kamata ‘enau a’u ki he ngaahi kolo ki ‘uta ‘o lanaga falekoloa lalahi ai pea ‘e hoko ‘eni ko e faingamalie lelei kiate kinautolu, he ‘oku nau tu’umalie fakapa’anga.

Facebook
Twitter
Email

Leave a Comment