Lava lelei fili kau Fakafofonga Kakai mo e sea fo’ou ‘e 7. 

Kuo lava lelei ‘a e fili ‘o e kau Fakafofonga ki he Fale Alea ‘o Tonga 2025-2029 pea kuo huu fo’ou ai ‘a e sea ‘e 7 mei he ngaahi vahefonua kehekehe pe. 

Ko e ola leva ‘o e fili ‘oku anga pehe ni: 

Tongatapu 1 –  Tevita Puloka –  1343 (votes) 

Tongatapu 2 –  Semisi Sika   –  951 (votes) 

Tongatapu 3 –  Siaosi Sovaleni –  1239 (votes) 

Tongatapu 4 –  Mateni Tapueluelu –  1021 (votes) 

Tongatapu 5 –  Aisake Eke        –   1568 (votes) 

Tongatapu 6 –  Fane Fituafe –  978 (votes) 

Tongatapu 7 –  Piveni Piukala –  1177 (votes) 

Tongatapu 8 –  Viliami Sisifa –  567 (votes) 

Tongatapu 9 –  Seventeen toumo’ua –  1076 (votes) 

Tongatapu 10 –  Kapelieli Lanumata –  1423 (votes) 

‘Eua 11 –  Taniela Fusimalohi –  1179 (votes) 

Ha’apai 12    –  Saimone Vuki   –   434 (votes) 

Ha’apai 13  –  ‘Esafe Hema Latu –  542 (votes) 

Vava’u   14 –  Dr Moale ‘Otunuku   –   1053 (votes) 

Vava’u 15 –  Dr ‘Alani Tangitau –  848 (votes) 

Vava’u 16 –  Dr Viliami Latu –  1137 (votes) 

Niua 17   –    Lataifaingata’a Tangimana 539 (votes) 

Kaekehe ‘oku huu fo’ou mai ‘a Semisi Sika ‘o fetongi ‘a ‘Uhilamoelangi Fasi ‘i Tongatapu 2, ko Tongatapu 6 ‘oku huu fo’ou mai ‘a Fane Fituafe ‘o fetongi ‘a Dulcie Tei pea mo e fakafofonga fefine pe taha ‘i Fale Alea. Ko Tongatapu 8 ‘oku huu fo’ou mei ai ‘a Viliami Sisifa ‘o fetongi ‘a Johnny Taione ko e memipa Fale Alea ma’ae kakai. 

Ko e ongo fakafofonga ‘o Ha’apai kuo huu fo’ou ‘a ‘Esafe Latu ‘o fetongi ‘a Veivosa Taka ‘i Ha’apai 13 pea Saimone Vuki ‘o fetongi ‘a Mo’ale Finau ma’a Ha’apai 12. Ko Vava’u 15 kuo mole ‘a e Sea ‘o Samiu Vaipulu ko e taha ‘o e fakafofonga fuoloa taha, kae huu mai ‘a Dr. ‘Alani Tangitau pea ko Niua ‘oku huu fo’ou ‘a Lata’ifaingata’a Tangimana. ‘I he toko  ‘oku too ‘oku ‘iai ‘a e ongo hou’eikiMinisita ai ‘e toko 2. Ko Ha’apai 12 ko e Minisita Lao mo Tongatapu 2 ko e Minisita Ako mo e Fonua. 

Ko e tokolahi ‘o e huu fo’ou mai ‘oku toe tu’u fihi ange ‘a e fili ‘o e Palemia mo e pule’anga fo’ou, he ‘e feinga ‘a e kau teke pate ki he lakanga Palemia ke fakalotoa ‘a e huu fo’ou. Ka ko honofaingamalie’anga, ko hono faka’ali atu pe ha lakanga Minisita ko’ene ‘io ia pea ko e taha ‘oku ‘ikai ha paati ke ne ha’i ‘a e kau huu fo’ou. 

‘I he tu’u ‘a e lao, ko e ‘aho ‘e 10 mei he ‘aho fili ‘e tuku atu fakaafe ki he kau Kanititeiti ki he lakanga PM pea ‘i he ‘aho 4 mei ai kuopau ke ‘osi ai ngaahi hingoa. Pea ko e ‘aho ‘e 3 mei he ‘aho maau‘o e hingoa  ‘o e fokotu’u kanititeiti ‘e fakahoko ai ‘a e fili Palemia, ‘oatu ia ki He’ene ‘Afio pea mei ai ke ne toki fili ‘ene kau memipa Kapineti. 

‘I he taimi tatau ko e ola ‘o e kau mai ki he fili na’e ‘ikai ke a’u ki he vaeua ‘o e kakai na’e ‘osi lesisita ko e toko 6 mano tupu ‘i he ngaahi ‘uhinga kehekehe pe. Ka ko e peseta pe 49% na’e fili. 

‘Oku kau ‘a e konga lahi ‘i he kau folau ngaue ki Nu’usila mo ‘Aositelelia pea mo e ni’ihi ‘oku ‘ikai pe ke ‘alu ia ki he fili, ka kuo ‘iai fokotu’u ke fakamalohia ‘a e lao moe tautea ki he kau ta’efili. Ko e pole fo’ou taha he fili ko’eni ko e honge penisini, na’e ‘iai ‘a e tokolahi na’e mahu’inga ange ‘enau feinga ke ‘utu ‘enau me’alele he ‘alu ki he fili. 

Kuo ‘iai mo e fokotu’u fakakaukau ke fakakau mo e kau folau ki muli mo e Tonga nofo muli he fili. Ka ko e founga ke fakahoko’aki mo’ene maau mo maau ‘oku fai kiai ‘a e tokanga pea pehee ki hefakamole. 

Facebook
Twitter
Email

Related Articles

Leave a Comment